Põhjust nr. 1 Igapäevane stress - liiga suur stressimäär on peamine põhjus, miks paljud inimesed tunnevad end elule alla jäävat. Õigupoolest võib info üleküllusest, füüsilisest kurnatusest ja neist tingitud lõputute valikute tõttu tekkinud stress põhjustada väga erinevaid vaimse tervise häireid: kroonilist ärevushäiret, paanika hoogusid ja depressiooni. Kui elu muutub nii pingeliseks ja keeruliseks, hakkab meie vaim otsima põgenemiseteed. Liiga palju infot, liiga palju negatiivseid kogemusi ja liiga palju valikuid võib käivitada mitte kuigi tervisliku toimetulekumehhanismi.
Näiteks: Me muretseme oma tervise, töö, laste, majanduse, poliitika, suhete, väljanägemise, teiste arvamuste, terrorismi, minevikuhaavade je ettearvamatu tuleviku pärast. Neile asjadele pühendunud mõtted panevad meid kannatama ja õõnestavad õnnetunnet. 
Põhjus nr. 2  Valikute paradoks - Valikuvabadusel, mida ühiskonnas austatakse võib olla vaimsele tervisele kahjustav toime. Suurenenud valikuvõimalus toob kaasa rohkem ärevust, otsustusvõimetust, jõetust ja rahulolematust. Suuremad valiku võimalused võivad objektiivselt küll võimaldada paremaid tulemusi, kuid ei tee inimest õnnelikuks.
Põhjus nr. 3  Liiga palju "kraami" - meie kodudes on sageli liiga palju kõike näiteks riideid mida me ei kanna, raamatuid mida me ei loe, mänguasju millega keegi ei mängi ja muid igapäeva vidinaid. Meie töö arvutis postkast uputa, telefoni andmemaht on täis, me eelistame kiiret infot ja vähe aega jääb päris suhtlusele ja elamustele. Kõik muu tundub oluline ja pakiline. On selge, et me ei saa minna ajas tagasi aga me peame tegema valikuid ning mõtlema kuidas moodsas maailmas meelemõistust mitte kaotada.
Oma kraami korrastamine ja digitaalsete seadmete seltsis veedetavat aega tuleb teadlikult kärpida.
Põhjus nr. 4 Negatiivsuskalduvus - meie aju on programmeeritud aegade algusest nii, et ta ülehindaks ohtusid, alahindaks võimalusi nendega toimetulekuks ja võimaluste elluviimiseks vajalikke ressursse. S.t. et on aju kodeeritud kalduvus üle mõelda, muretseda ja käsitleda olukordi hullemana kui nad on - kaitsemehhanism. 
Teadveloluku saavutamiseks tuleb treenida aju hoiduma vaimsest segadusest ja keskendmuma selle asemel just käesolevale hetkele. See on just see millest nii palju kirjutatatakse, et me ei saa muuta olnut vaid saame elada õnnelikult just tänases päevas ning muretsemata asjade eest ette. Pühendu lihtsalt sellele mida te teete just paraegu.
Naudi olevikku! 
Nagu iga uue harjumuse omandamine võtab aega ja kannatlikkust siis tuleb ka hetkes elamist harjutada ning treenida. 
Elus on kõik valikute küsimus, ma valin elada hetkes.